Delfi Kultuuri rubriigis ilmunud arutelu AI mõjust kirjastamisele on intrigeeriv. Aliede jaoks on see samuti huvitav teema, kuigi oleme nn käsitöökoda ja tahame loota, et meieni jõudvad käsikirjad on autoritööd. Kvaliteeti lihvime nii eestikeelsete kui ka tõlketekstide põhjaliku toimetamisega.
Kirjastus Aliede senise parima teadmise juures näeb, et AI ei asenda ei tõlkijat ega teksti loovat autorit. Samas ei pea me AI kasutamist saatanaks, kui see vajadusel aitab kiiremini mõista tõlke variatsioone. Autoriloome juures eeldame, et autor on piirdunud vajadusel AI toel info kogumisega, kuid on seda teiste allikate kaudu kontrollinud. Seni on meie jaoks tehistekst loomulikust eneseväljendusest siiski selgelt eristuv, oleme tähele pannud, et sageli on püüdlik tehistekst mesimagus sõnavaht, mis väsitab ja kaotab lugejas huvi püsida teema juures. Kas see kunagi muutub ja mis suunas, seda on huvitav jälgida.
Kirjastus Aliede ootus oma partneritele on, et tegemist oleks autentse autoritööga nii uue teksti kui ka tõlke puhul. Kujunduse puhul on võimalik ka täielik AI-ga koostöö, kui see on kokku lepitud ja kujundaja on parimal viisil AI-d selleks kasutanud. Lugejale antakse selle kohta ka teada. Seni ei ole AI kujundust Kirjastus Aliede raamatute illustreerimisel kasutanud, kuid käesoleva postituse juurde küsisime just AI käest pildi. – Pole kahtlust, et teose illustreerimisel oleks see alles toorik.
Mõtted johtuvad 07.09.2026 artiklist “Kirjastajad teritavad petturite tabamiseks silmi”.